India, Andhra Pradesh, Hyderabad
Hyderabad
, N/A
Hyderabad ((kuula) HY-dər-ə-baad) on India Telangana osariigi pealinn ja suurim linn ning de jure pealinn Andhra Pradesh. See asub Lõuna-India põhjaosas Musi jõe kaldal Dekkaani platool 625 ruutkilomeetrit (241 ruut miili). Keskmise kõrgusega 542 meetrit (1778 jalga) asub suur osa Hyderabadist künklikul maastikul kunstjärvede, sealhulgas linna asutamisele eelnenud Hussain Sagari järve ümber kesklinnast põhja pool. India 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on Hyderabad India rahvaarvult neljas linn, kus elab 6,9 miljonit elanikku linna piires, ja pealinnas elab 9,7 miljonit elanikku, mis teeb sellest rahvaarvult kuuenda koha suurlinna-ala Indias. Hyderabadil on 74 miljardi USA dollari suurune toodang India suuruselt viies linnamajandus. Muhammad Quli Qutb Shah asutas Hyderabadi 1591. aastal, et laiendada pealinna kindlustatud Golcondast kaugemale. Aastal 1687 liideti linn Mugalite poolt. 1724. aastal deklareeris muguli kuberner Nizam Asaf Jah I oma suveräänsuse ja asutas Asaf Jahi dünastia, tuntud ka kui Nizams. Hyderabad oli Asaf Jahide keisririigi pealinn aastatel 1769–1948. Hyderabadi vürstiriigi pealinnana asus linnas Briti residentuur ja kanton kuni India iseseisvumiseni 1947. aastal. Hyderabad integreeriti India Liitu 1948. aastal ja jätkus Hyderabadi osariigi pealinn (1948–56). Pärast 1956. aasta osariikide saneerimisseaduse kehtestamist tehti Hyderabadist vastloodud Andhra Pradeshi pealinn. 2014. aastal jagunes Andhra Pradesh Telanganaks ja Hyderabadist sai kahe osariigi ühine pealinn üleminekukorraga, mis peaks lõppema aastal 2024. Alates 1956. aastast on selles linnas tegutsenud India presidendi talvekontor. Qutb Shahi ja Nizami reeglite reliikviad jäävad tänapäeval nähtavaks; Charminar on tulnud linna sümboliseerima. Varauusaegade lõpuks langes Mughali impeerium Dekkaanis ja Nizamite patroon oli meelitanud kirju mehi maailma eri paikadest. Kohalike ja rännanud käsitööliste liitmine oli tekitanud omanäolise kultuuri ja linn kujunes idamaise kultuuri esiplaaniks. Maal, käsitöö, ehted, kirjandus, murre ja rõivad on tänapäevalgi silmapaistvad. Oma köögi kaudu on linn kantud UNESCO loovast gastronoomia linnaks. Linnas asuv Telugu filmitööstus on riigi suuruselt teine filmide tootja. Kuni 19. sajandini oli Hyderabad tuntud pärlitööstuse poolest ja sai hüüdnime "Pärlite linn" ning oli ainus Golconda teemantide kauplemiskeskus maailmas. Paljud linna ajaloolistest ja traditsioonilistest turgudest jäävad avatuks. Hyderabadi keskne asukoht Dekkaani platoo ja Lääne-Ghatsi vahel ning kogu 20. sajandi industrialiseerimine meelitasid India suuremaid uurimis-, tootmis-, haridus- ja finantsasutusi. Alates 1990ndatest on linn kujunenud India farmaatsia- ja biotehnoloogia keskuseks. Spetsiaalsete majandustsoonide moodustamine ja infotehnoloogiale pühendatud HITEC City on innustanud juhtivaid hargmaiseid ettevõtteid Hyderabadis tegevust alustama.Source: https://en.wikipedia.org/